Merikajakas

Pedassaare võlumaa, kahjuks jälle Tallinn põleb. Vahetaga bussipeatuse silt ära. Hommikune kohv ja pannkoogid linaga kaetud laua ääres. Maitsev vestlus ja ujumine. Muruniitmine ja sulgpall. Hommik haiged lihased ja naeratus. Küpsis paitab käpaga ripsmeid ja Marita võtab ta linna endaga kaasa. Siiski mitte, Küpsis on minu kass ja nii armas väike präänik. Tuleb panna ennast valmis, sest kassijutud on tulemas.

Tervitused mulle, kes ma olen jälle tööl.

Uskumatu. Vaja minna tagasi, vaja minna tagasi muinasjutumaale. Mis peidab endas keerdkäike, treppe tuhandeid treppe ja pesu. Maailmas pole kusagil mujal nii palju puhast pesu ja värvilist puhast pesu. Kõik pesu, mis on kaduma läinud teie pesumasinatest on kolinud sinna.
Vein ja inimesed ja ookean ja majad. Imeline ja mõtetes.

Elagu!

Sagenenud cameltoe showoff on mind viinud kriitilise piirini. Kas kogu Eestimaa pealt on kadunud peeglid? Kas inimestel ei jagu raha, et osta pisut laiemaid pükse? Mis võiks kaunistada ühte volüümikat naisterahvast? Ei see ei ole õlgkübar kuumal suvepäeval, pole tegemist ka kauni värvilise kaelakeega. Sul on õigus, tegemist on ebasündsa rõivakasutamisega oma kumbemepiirkonnas.

Ma tänan sind, kes sa mulle vastu kõndisid ja auga välja teenisid mu pahameele, väikse naeru ja söögiisu kadumise.

Loomaaia pilet jääb see suvi ostmata.