teisipäev, 25. september 2012

õõhhh

Teate küll seda lugu ..musta porii näkku, reaalselt ühel tänavalõigul einevatest lompidest liivasegu näkku ja riietele, meeldiv kogemus. Oh lomp, inimene- kiirendan.

Teine tore seik tuleb meelde mõne aja tagusest uudisest Tartu pimedast autojuhist. Teate küll seda pimedat noormeest, kes purjuspeaga autot juhtis, sõber oli kõrval ja juhendas. Julgestuseks väike promill. Too päev arvasin, et nüüd on ta vallutamas Tallinna tänavaid aga oh ei. See oli üks kaunis türatlaps, kes seletas autos telefoniga. Kolm korda suutis ühel teelõigul mulle ette keerata, suunatuli ilmselegelt ei ole vajalik. Siis oli küll selline tunne, et valgusfoori taga tõmbaks autoukse lahti ja demonstratiivselt võtaks ta telefoni ja astuks kordades peale. Istuks rahulikult autosse ja sõidaks mõnusa olemisega edasi koju.

Kui ma siin ennast välja ei saaks elada, käiksin mööda tänvaid ja lööks inimesi lahtise käega näkku.

esmaspäev, 17. september 2012

uued saated TV 3-s

Kuna televiisorit ei oma, sai antud mõni aasta tagasi vanaemale, siis kui võimalik vaatan teleekraanile ja lülitun kiirelt vestusest välja, et teada saada, mis uut telemaastikul toimub. Eile oli uus sari televiisoris, millest ei pruugi tegelikult kohe aru saada. Näitlejad on samad, stuudio on sama, loo kulg on ebahuvitav nagu tavaliselt. Sarjad on tehtud lihtsalt teleaja täitmiseks. Et eesti eliitnäitlejad saaksid leiva lauale. Ainuke muutus on see, et üldjuhul käivad rekvisiitorid ajaga kaasas ja stuudios on uuemat sorti köögimööbel.

Vahet pole, kas on tegemist eluga keset linna, eestlase ja venelasega, mulle tundub kõik üks ja seesama halb ja sisutu.

kolmapäev, 12. september 2012

kakspoolt

Ega just tihti ei kirjuta.

See, millest ma aru ei saa on tegelikult ümpris lihtne. Naeratavad inimesed su ümber, alatooniga vestlused, mürkjad kommentaarid, soojad käepigistused, silmadest loed justkui ebameeldivust, kehakeelest meeldivust, sõnadest arusaamatut kakspoolsust.

Võiks lihtsalt panna otsaette kuldse tähe.