õõhhh

Teate küll seda lugu ..musta porii näkku, reaalselt ühel tänavalõigul einevatest lompidest liivasegu näkku ja riietele, meeldiv kogemus. Oh lomp, inimene- kiirendan.

Teine tore seik tuleb meelde mõne aja tagusest uudisest Tartu pimedast autojuhist. Teate küll seda pimedat noormeest, kes purjuspeaga autot juhtis, sõber oli kõrval ja juhendas. Julgestuseks väike promill. Too päev arvasin, et nüüd on ta vallutamas Tallinna tänavaid aga oh ei. See oli üks kaunis türatlaps, kes seletas autos telefoniga. Kolm korda suutis ühel teelõigul mulle ette keerata, suunatuli ilmselegelt ei ole vajalik. Siis oli küll selline tunne, et valgusfoori taga tõmbaks autoukse lahti ja demonstratiivselt võtaks ta telefoni ja astuks kordades peale. Istuks rahulikult autosse ja sõidaks mõnusa olemisega edasi koju.

Kui ma siin ennast välja ei saaks elada, käiksin mööda tänvaid ja lööks inimesi lahtise käega näkku.