rainbows and unicorns

white trash

Ma võin ju olla white trash, kuna lasen oma tukka lõigata ühe euro eest, tööstuspiirkonna söökla kõrval olevas juuksuris, vene keelt kõneleva keskealise proua juures, aga see-eest ei nuuska pihku ühistoaletis, kui seinal on täiesti funktsioneeriv kätekuivastuspaberite hoidik.

I might too have a twitching palm

Need internetiavaustesse pandud inetud, inetud kohutavad endast tehtud, pool kätt peal, peeglil välk pildid. Ou good inimesed, millal teil tekib mingisugune maitse. Sama ütlus, et 90% inimestest on idioodid, väiksema IQ'ga kui kalkunil (väidetavalt 8, ei mõista kuidas nad seda testi tegid, milline on järgmine puuduv sõna loendis vms) siis 99% puudub igasugune hea maitse - riiete, raamatute, muusika ja kõige muu olulise osas.
Ma ei taha uskuda, et Jumal on loonud maailma, kus valitsevaks jõuks on lollus, halb maitse ja inetudinetud isendid.

Mida mulle mitte kinkida

Esimene kink, mis mu südant rõõmust hüppama ei pannud: kuues B klass, jõuluklassiõhtu, kinkide aeg. Ja nagu alati, minul kõige kehvem kink - neoonkollane plastmassist rahakassa.Ootasin õhinaga, et millal mu päris kink tuleb.

Umbes kuusteist, kingiks elektripirnidega tulplamp ja sinine, läbipaistev kauss, selline kuhu mahub kaks küpsist sisse. Hetkel isegi korraks fiiliks seda tulplampi aga sai mõned aastad tagasi siiski saadetud taaskasutusmanu.

Seitseteist, sünnipäevaks kastan, ei mitte tühi pähkel ega täisjoonistatud joonistusplokk ega ka tammetõru vaid kastan. Aga kuna pidi õnne tooma, peaks nimekirjast maha kriipsutama.

Ehk olin kaheksateist kui sain sünnipäevaks näovärvide raamatu, värve polnud sees. Ebaõnn.

Koledaid rõivaid, salle, kõrvarõngeid suure blingiga ja muud kräppi olen palju saanud. Koleda kohvitassi viisin tööle.

Parimaks kingiks siiamaani on soekäepigistus või patsutus õlale. Ikka veel!