aastajäänudvahele

kõik nii ülbelt kirjutavad
raamatuid välja annavad
mina aasta jätnud vahele
nagu vahetusüliõpilasena, jäänud eemale

lugesin just siim kera tuliuut luulet

et siis otsustasin kirjutada jälle oma kahele lugejale

tartust

Kõrvaltegevuseta mitte millegi tegemine. Hea ajaviitmine. A sa istusid jälle mitu tundi voodi peal ja ei teinud mitte midagi. Olid. See on ka tegevus. Aga kuidas selgitada asjate huvitavust. Näidata pilte mõtlevast tüdrukust. Pilk kaugusesse suunatud. Tegelikkus ei ole nii sügav kui vahel asjad näivad. Mõtetes piilusid pigem argipäevased tegevused. Meditatsiooni suurem aste. Pole vaja enam ettekujutada, peasisese vaikuse saavutamiseks, palme ja kohisevat merd. Lihtsuses peitub keerulisus. Meditatsiooni lihtsus võib peituda tüdimuses või hetkelises ajaseisakus.

Perse see tund, see päev see faking aasta

Vahel harva räpin, kui autoga sõidan ja uni on, vahel räpin kui olen snapsis ja räägin telefonis. Aga seda kõike vahel harva ja laenatud sõnadega. Paar paremat riimi mõtlesin välja kuuendas klassis, kui lisaks mc oskusele arvasin endas olevat ka muusikalist kuulmist ning andekust. Poplood sündisid tavaliselt Allika 18 keldrikorruse duššsiruumis. Kahjuks on hävitatud kõik selle aegsed potentsiaalsed klubihitid/löökpalad.

puup puup puup põsele

Olen joonud neli purki karboniseeritud karastusjooki, söönud ära kõik, mis vähegi söödav, pesnud isegi kõik nõud ära. Miks kuradi pärast on nii raske keskenduda. Kui ma sorteeriks veel kõik õppematerjalid ära, võiksin ma minna varajasele kevadpuhkusele. Oleks vaja seda keskendumistabletti. Perse ADD.

never one of the cool kids

Mul oleks vaja huumorikoolitust. Ei tea, kas pinnasemehaanika on liiga tõsine aine? Igatahes, pole ma suutnud kahe päeva jooksul ühtegi inimest naerma ajada. Ma kardan, et pean koolist ära tulema. See tapab mu kohatut huumorit.

Lõuna

Oo miks on iga mu teine lause klišee, miks miks miks. Annad kellelegi nõu või üritad lahendada probleemi ja kõik laused, mis su kaunist suust väljuvad on leierdatud. Kuulad oma suust välja tulevaid sõnu ja lõpetad kiirelt lause, kui märkad, et sa oled juba seda sama juttu kunagi rääkinud või, et see on ju nii kuradima ilmne, milleks seda kõike uuesti välja öelda. Frustratsioon.

olen tolereeriv

Kõndisin täna ilma muusikata tänavatel, kuulasin kaunist liiklusmüra ja üritasin inimesi jälgida.
Tuli vastu kolmekümnendates naine koos tütrega, naisel jalas kuuteistkümne sentimeetrised kontsad, käekõrval tutimütsis koolijüts. Alguses arvasin, et tegemist on tüdruku vanema õega, kes talle kooli järele oli tulnud. Siiski oli ta tüdruku vanem. Hetk hiljem taipasin, ennast juurdlemas, et tegemist on kindlasti halva emaga. Aga miks nii? Kahju, kuidas suudan anda hinnangu inimese välimuse järgi tema vanemlike oskuste üle. Järgmine kord võiks tal olla rinnas märk, ma tean, et sa arvad, et ma olen halb ema aga tegelikult sain ma aastaematiitli. Kõrged läikavad metallikud jalavarjud. Kui ta oleks kandnud madalaid nahksaapaid ja kootud kleiti?