Kui palju võtab elektrit üks põlema jäätud koridorilamp?

Idiootidest naabrid on üks minu suurimaid väljakutseid siin elus. Pidevalt tesitakse mu ülikiireid reaktsioone ärritavuse seisukohalt. Sitapeadest korteri omanikud, sitapeadest ülemisekorruse naabrid, sitapeadest kõrvalkorteri naabrid.
Vaimusilmas näen ette kuidas viskan kividega aknaid sisse, panen põleva koerasitapaberkotis ukse taha jne.

Põhilised probleemid, mis on ilmnenud viimaste aastate jooksul:
- Jätsid tule põlema, ega me Venemaal ei ela, kus elekter nii odav on.
- Sa uputad naabreid, me keerasime su vee kinni. Tegelikkuses ei uputanud ma kedagi.
- Jätsid tule põlema, helistan sulle öösel kell 3, kuna alumise korruse naabrid jätsid tule põlema.
- Panid valest lülitist tule põlema, see on minu lüliti, sinu koridoritule lüliti on teises kohas.

- Külalised rääkisid akna all juttu. Saan sõimava kõne. Vabandan, et mul on sünnipäev ja luban vaiksemalt olla. Tuut -tuut.
- Sa jätsid koridori tule põlema. Alumise korruse naabrid pole oma läbipõlenud elektripirni välja vahetanud, ning jätsid koridoris tule põlema. Kell kolm öösel, miks tuli põleb?

What Really Grinds my Gears

Mis jääb mulle mõistmatuks on toores, ebaselge isaste pealetung tantsupõrandal ja selle vahetus läheduses. Üldjuhul põhjuseks suuremat sorti sugutung? Loomastumine peale kuute kruvikeerajat ja valimatu lähenemine kõiksugustele naisolevustele. Kui sa nüüd istuksid maha vaataksid ennast kõrvalt, purjus, tuikuv inetu ebameeldiv meesolevus, mis maailmas sa arvad, et see on meeldiv? Tõugates kergelt käega, küsides, kas tahad tantsida, kas oled siin üksi, kas tahad mõnda moodsat kokteili või midagi muud sellist. Las ma mõtlen hetke, mmm what about NO! Lased silmadega kiirelt üle särgi, millel on tänane menüü, aastaid 50 või üle. Ikka ei.
Ma olen alati tähele pannud, et koledamad ja ebaatraktiivsemad meesolevused on julgemad ning nad ei karda äraütlemist, soovitaks ümberorganiseerimist selles vallas. Kuhu esitada kaebused?

Alati trepist

See kõik oleks võinud juhtuda mõned tunnid hiljem, kui tulen välja juuksurisalongist, lehvivad uued juuksed, naeratus suul välimusega.

Hakkan sisenema kõrghoonesse, vajutan ukse kõrval olevat nuppu, et saaks sisenemiseks kutse. Kõrval seisab noormees, ütleb, et uks on lahti. Igatahes, sisenen kõrgemat sorti ärihoonesse, mille uks on koguaeg lahti olnud. Kiire kiire, samal ajal räägin telefoniga, üritades selgeks teha, mis siis juhtub kui kahe seina vahele jääb põrandasse vuuk tegemata.
Tellin lifti kuuendale korrusele. Vaatan ringi, mitu lifti. Tuleb lift alla. Seisan edasi, ei pane tähele, samas nagu panen ka ja ootan lifti. Noormees hõikab, et kui ma julgen võin tema lifti peale tulla. Vajutan kuute, tema vajutab 10t. Tuleb kuues korrus, tundub nagu ma ei sooviks lahkuda. "Teie korrus, võite minna". Punastan, naeratan, lahkun liftist, koperdan. Lifti uksed ei või veel aeglasemalt kinni minna. Naeran, punastan, ei saa salongi ust lahti. Liftist kostub väikest naeru, uksed lähevad kinni.

Mida teevad ilusad mehed?

What not to wear blog post:

Maaja Kallast siinkohal kindlasti nõustub minuga, kahtlemata.

Pidulikuma poolsel moeüritusel ei tasuks tulla riietatuna, nagu Kerli Kõivu rekvisiite varastanu.
Samuti ei tasu kena jalavarju kandva naise varbaküüsi värvida neoonoranžiks, igatahes kindel ei.
Samuti pole ma päris kindel kui kanda jooksujalatseid ja kleiti, eriti kui jooksujalatsid on kergelt öeldes määrdunud, veel enam kui need on platvormid ja sirelilillad.

Tuleks välja anda uus etiketiõpik, kuna inimesed hulluvad oma halva riietumisega.

You could call it a HATE blog

Veidruse tipp on ennast ipadiga pildistavad turistid.
Päris veider on kui inimesed kannavad tänavatel crocse, see võrdub sama nagu nahkjakk, dressipüksid ja sokk ning sandaal outfit.
Samuti on üsna provokatiivne kanda üritusel, kus dresscode on must, valge ja punane Sinist kleiti. Bravuuritare peab olema, muidu oleks issanda loomaaed sellevõrra vähem kirju.

Loomulikult ma austan inimeste Põhiseaduse järgset õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. 

Aga samuti on mul õigus kriitikale ning oma veendumuste kaitsmisele, muidugi ilma füüsilise vägivallata.

Vajadus tähelepanu järgi

Inimeste ebanormaalne vajadus tähelepanu järgi on veider.
Stseen1: Vaikne ebatavaline muusikaline etteaste. Inimesed istuvad vaikselt oma tekikeste peal, õõtsuvad pead, paar lapse kilget.

Kaks koledama poolset naisterahavast tõmblevad lava ees, kõik teised istuvad.
Seekord polnud tegu eestlaste tagasihoidlikkusega, et tantsin ainult siis kui olen piisavalt korrigeeritud kohvi joonud. See polnud sobilik. Samuti pole sobilik Presidendi vastuvõtul kätlemata jätta.

Ei keegi muu

Mitte, et ma ei oleks oma elu valikutega rahul. Oh ei, ma olen väga rahul. Üks asi, mis mind pisut häirib on see, kuidas inimsed mu võimekust hakkavad testima, kui ma neile oma ameti ütlen. Aga noo, mis sa arvad kas siin on hea akustika? Sul on ju kõrvad peas, kuula ise. Kokalt küsid ka, et noh kuidas sa ka süüa oskad teha? Seetõttu olen läinud ma vahel kergema vastupanu teed. Ma olen lasteaiakasvajataja. Ei ühtegi küsimust. Vot see on ilus vaikus.